KÕRVALPILK ⟩ Jaan Tätte arvates võiks õpetaja näha iga õpilast kui oma last
Jaan Tätte sai oma esimese hariduse Puiatu 8-klassilises koolis. Tol lel ajal oli väga tuntud Puiatu erikool ehk pahade poiste kool ning kui Jaan kellelegi ütles, et õppis Puiatus, vaadati teda tihti päris kummalise pilguga. Ta on hiljemgi mõelnud nende „pahade poiste“ peale: „Nägin selle kooli sisemust päris lähedalt, kuna isa töötas seal poole kohaga arstina. Kõik need kohutavad akendeta ja seest plekiga üle löödud kartserid, kus poisid karjusid ja nutsid ja palusid. Ei tea senini, kuidas üks kool otsustas, et selle lapse saadame Puiatusse.“
Kus koolis sa veel õppinud oled?
Põhikoolile Puiatus järgnes Viljandi 1. Keskkool, kuhu sõitsin kolm aastat maalt hommikuse „seitsmese“ bussiga, mis tähendas kella kuuest ärkamist. Pärast keskkooli läksin Tartu Ülikooli bioloogiat õppima, kus pidasin vastu vaid ühe aasta. Siis tuli aasta Pedas kultuurhariduses, siis neli aastat nii-öelda lavakat.
Nii et koole olen näinud igasuguseid. Kuskile mahtus veel kaks aastat vene sõjaväge, mis oli ka omamoodi kool.
Kas sulle meeldis koolis käia?
Kui olen kuulnud kedagi ütlemas, et talle meeldis koolis käia, siis olen mõelnud, kas ta teeb nalja. Õnneks ma kooli ajal ei juurelnud, kas meeldib või mitte. Lihtsalt käisin koolis ja kõik.
Milline õpilane sa olid?
Seda on raske öelda. Mu ema oli väga range ja pool kooliaega õppisin nagu tema jaoks. Kõik pidid olema viied ja olid ka. Kirjutasime emaga öösiti ümber vihikuid, kus oli midagi lohakat. Või võtsime žiletiga vihikust välja mahatõmbamisi. See oli peen töö – paberi koorimine. Ise kasutasin seda, et päevikust halbu hindeid eemaldada. Aga mulle meeldis kooli minna, kui kõik oli õpitud. Seda ma mäletan. Pinginaaber Hannoga (11 aastat oli mul ainult üks pinginaaber) helistasime õhtuti ja kontrollisime vastuseid üle. Õppisin kodus palju, ei talunud õppimata jätmise stressi. Ja enamasti olingi valmis ükskõik mis aines kohe vastama minema ja olin pettunud, kui mind ei küsitud. Veerandi lõpus tunnistuse saamine oli tähtis hetk. Väga tähtis. Ja kõik see lõppes sellega, et keskkooli lõpus kuulutati mind kooli parimaks lõpetajaks ja käisin Tallinnas haridusminister Gretškinaga kohtumas.
Millistes ainetes olid tugev ja millistes mitte?
Mulle muidugi sobisid kõik humanitaarained, neist ma sain aru. Lemmikud olid kirjandus ja emakeel. Need olid kuidagi mu sees olemas. Läbi elu oli mul eesti keele õpetajatega natuke isemoodi suhe. Ju nad said aru, et minu kirjandites on midagi rohkemat kui kohustus kirjutada kirjand. Ja nad olid minuga ranged ja tülitsesime päris palju. Aga juba tollal sain aru, et need tülid olid armastajate tülid.
Tänu väga tugevatele matemaatikaõpetajatele sain ka matemaatikast hästi aru ja see päris meeldis mulle, eriti teoreemide tõestamine. Erinevalt keemiast ja füüsikast, mida ma kokkuvõttes koolist kaasa ei saanud. Oli see minu või õpetajate süü – ei tea.
Tagantjärele vaadates, mida oled kõige olulisemana kooliajast kaasa võtnud?
Et õpetajast sõltub koolis kõik – kas mulle meeldib mingi aine või mitte. Tagasi mõeldes tulevad mulle meelde vaid õpetajad, kes tegid mulle asjad selgeks. Olgu nad siis karmid või leebed.
Kooliajal oli õppimine liiga tulemuspõhine, oli vaja häid hindeid. Keegi ei rääkinud mulle, et kool on arengutee. Inimese arenemise tee.
Meenuta mõni tore juhtum koolist.
Esimene ja vist ainus, mis meelde tuleb, oli ülevabariigiline kirjandivõistlus. Olin veendunud, et kirjutasin geniaalse kirjandi – ja sain oma Puiatu koolis kolmanda koha. Aga kolm esimest läksid rajooni edasi. Rajoonis jäin teiseks ja lõpuks vabariigis sain esimeseks. Oli, millele mõelda.
Milline on sinu arvates Eesti kool praegu?
Ei oska siin muud arvata, kui et mu kolm kooliealist lapselast lähevad rõõmuga kooli ja kui küsin neilt, kas koolis meeldib, vastavad nad, et väga. Järelikult on midagi läinud paremaks. Aga nad ei saa vist veel hindeid. Kardan, et halvad hinded rikuvad selle „väga“ ära.
Kui annaksin sulle võlukepi, mida muudaksid kooli ja/või haridussüsteemi juures?
Ma arvan, et kuni üheksanda klassini peaksid kõik õpilased ragistama selle n-ö põhihariduse läbi, aga pärast seda võiks alata kool, kus sa saaksid süveneda sellesse, mis sind päriselt huvitab. Kui sa ei saa aru reaalainetest ega tahagi aru saada, ei tohiks see su kooliskäimist piinaks muuta.
Milline on hea õpetaja?
Heale õpetajale peab meeldima oma töö. Ta peab tahtma saada legendiks.
Mida tahaksid Eesti õpetajatele südamele panna?
Olge lapsele kooli ema-isa. Püüdke näha iga õpilast kui oma last, kellele soovid kõige paremat.
Mu ema oli väga range ja pool kooliaega õppisin nagu tema jaoks.
Olge lapsele kooli ema-isa. Püüdke näha iga õpilast kui oma last, kellele soovid kõige paremat.
Seega tuleb olla range õpetaja