Kliima on kuiv subtroopiline ja kõrbeline.
Kliima on kuiv.
Jaapani saarestikus eristatakse koguni kuut erinevat kliimatüüpi. Valdavaks on parasvöötmeline kliima, kuid see varieerub tugevasti põhjast lõuna poole liikudes. Peasaartest põhjapoolseimal, Hokkaido saarel on talved lumerohked, temperatuur jääb vahemikku −5 kuni −10 °C (Hokkaidō külmarekord on aga koguni −41 °C). Suved on Hokkaidōl pehmed, õhutemperatuur kõigub 20 °C ümber. Jaapani lõunaosa saartel, näiteks Okinawal on suved kuumad, enamasti üle 30 °C, ja ka talvel ei lange temperatuur tavaliselt alla 15 °C. Tokyos on suved niisked ja palavad (temperatuur tõuseb 30 kraadini), talved selged ja mitte väga külmad (üldiselt ei lange talvine õhutemperatuur alla 5 °C).
Jaapan on sademeterohke maa. Eriti palju sajab suvise vihmaperioodi ajal. Okinawal, saarestiku lõunaosas, algab vihmaperiood juba mai alguses, jõudes Hokkaidōle umbes juuli lõpuks. Suuremal osal Honshū saarest algab vihmaperiood enne juuni keskpaika ning kestab umbes kuus nädalat.
Lisaks asub Jaapan Vaiksel ookeanil sündivate troopiliste tormide – taifuunide – teel. Hilissuvel ja varasügisel Jaapanit tabavad taifuunid põhjustavad üleujutusi ja maalihkeid ning hävitavad viljasaake ja purustavad maju.
Lõuna-Koreas on niiske mandriline niiske lähistroopiline kliima, mida mõjutavad mussoonid. Suvel on lühike vihmahooaeg nimega jangma, mis algab juuni lõpus ja kestab juuli lõpuni. Talvel langeb temperatuur enamjaolt -7...-1 °C-ni, kuid olla võib ka palju külmem. Tavaline augustikuu temperatuur on +22...+30 °C.
Kogu riik peale äärmise põhjaosa asub mussoonipiirkonnas. Olenevalt pinnamoest on mussoonide mõju erinev.
Suurem osa riigist on väga sademeterikas, kusjuures sajab peaaegu ainult suvel.
Arakani osariigis ja Tanintharyi piirkonnas sajab aastas kuni 5000 millimeetrit. Irrawaddy deltas sajab 1500 kuni 2500 millimeetrit ning idapoolsetel mägismaadel ja riigi põhjaosas 1000 kuni 2000 millimeetri aastas. Kuivadel aladel Irrawaddy oru keskosas on aastane sademetehulk alla 1000 millimeetri.
Myanmaris on kolm aastaaega:
Ekvaatori läheduse tõttu valitseb Indoneesias ekvatoriaalne kliima. Aasta keskmine õhutemperatuur on rannikupiirkondades 28 °C, sisemaal 23...26 °C [59] ning mägedes kõrgemal kui 1500 m 15...17 °C[11]. Suhteline õhuniiskus on küllalt kõrge, olles enamasti vahemikus 70...90%. Piirkonniti suuresti varieeruvat sademete hulka mõjutavad eelkõige mussoonid. Kõige rohkem esineb sademeid riigi lääne- ja põhjaosas. Kõige niiskemad Indoneesia piirkonnad asuvad Sumatra lääneosas, Jaaval, Balil, Kalimantanil, Sulawesil ja Uus-Guinea saarel.[60] Sademeid esineb aastaringselt rohkesti, madalikel on aasta keskmine sademete hulk 2000–3000 mm, tuulepealsetel mäenõlvadel aga üle 4000 mm. Väikestel Sunda saartel ja Jaava idaosas on Austraaliast tulevate mussoonide tõttu talvel (juunist septembrini) kuivaperiood, keskmine sademete hulk aastas on seal vahemikus 800–1500 mm.[11] Tugevate tuulte ja rohkete sademete hulgaga taifuune esineb saartel septembrist detsembrini. Siiski pole kõik taifuunid väga tugevad ning mõnel aastal esineb tormihooajal vaid üksikuid taifuune.[59]
Kuigi Armeenia paikneb subtroopikas, on kliima suurte kõrgusvahede ja pinnamoe liigestatuse tõttu eri paigus väga erinev. Merede lähedus on tasakaalustav, kuid ümbruse kõrgmäestikud kutsuvad esile suuri kõikumisi. Kaukasuse kõrged tipud takistavad külma õhu juurdepääsu põhjast.
Armeenia kliima on orgudes ja madalikel tugevalt kontinentaalne. Suved on kuivad ja päikselised ning kestavad juunist septembri keskpaigani. Õhutemperatuur kõigub 22–36 °C vahel. Madal õhuniiskus leevendab siiski kõrge temperatuuri mõju. Õhtuti puhub mägedest alla jahe tuul, mis toob palavusele leevendust. Kevaded on lühikesed, sügised seevastu pikad. Armeenia sügis on tuntud puude ereda ja kireva lehestiku poolest. Talved on suhteliselt külmad ja ohtra lumega, õhutemperatuur jääb −10 ja −5 °C vahele. Talispordihuvilised naudivad suusatamist Tsakhkadzori mägedes, milleni on Jerevanist poole tunni tee.
Mägedes on kliima jahedam, Iraani piiri ääres subtrooopiline ja väga kuiv.
Suurem osa Aserbaidžaanist asub lähistroopikas. Kliimaerinevused maa eri osade vahel ulatuvad valdavast kuivast lähistroopikast (ja niiskest lähistroopikast Lənkərani madalikul) tundrale iseloomuliku kliimani Suur-Kaukasuse kõrgematel aladel (kõrgusvööndilisus). Juulis on madalikel 26° С ja mägialadel 5° С. Jaanuaris vastavalt 3° C ja –10° C. Suvi on kuiv. Kura-Araksi madalikul sajab 200–300 mm (Bakuus alla 200 mm), Suur-Kaukasuse eelmäestikes 300–900 mm, mägialadel 900–1400 mm ja Lənkərani madalikul 1700 mm sademeid aastas.
Bahreinil on ariidne kliima. Eristatakse kahte aastaaega: kõrgete temperatuuridega suve ja mahedat talve. Aasta keskmine kõrgeim õhutemperatuur on 30,1 °C ja keskmine madalaim õhutemperatuur 23,1 °C.
Suvine keskmine õhutemperatuur ulatub 38 °C, sageli ületab suvel õhusoojus 40 °C piiri. Juunis ja juulis tekitavad Saudi Araabiast ja Iraagist puhuvad edela- ja loodetuuled saartel tolmu- ja liivatorme.
Talv kestab novembrist märtsini ja õhutemperatuur on siis mõõdukas, jäädes vahemikku 10–25 °C. Sel perioodil domineerivad kagutuuled, mis toovad saarte kohale niisket õhku ja võivad tõsta õhuniiskuse taset isegi üle 90%.
Bahreinil on vähe sademeid, keskmine aastane sademete hulk on 72 mm ja sajupäevi on aastas keskmiselt kokku 9,9. Sajab tavaliselt ainult talvel.
Kliima varieerub regiooniti. Iraagi põhjaosas on lähistroopika vahemereline kliima, ülejäänud riigis troopiline kliima. Troopikas on talved pehmed või jahedad, suved on kuivad, kuumad ja pilvitud. Põhjaosa mägipiirkondades on külmad talved, mõnikord sajab palju lund, mis võib sulamisel põhjustada üleujutusi.
Kliima on vahemereline – mahedate, niiskete talvede (10–13 °C) ja palavate, kuivade suvedega (26–29 °C).
Kliima on kuiv.
Jaapani saarestikus eristatakse koguni kuut erinevat kliimatüüpi. Valdavaks on parasvöötmeline kliima, kuid see varieerub tugevasti põhjast lõuna poole liikudes. Peasaartest põhjapoolseimal, Hokkaido saarel on talved lumerohked, temperatuur jääb vahemikku −5 kuni −10 °C (Hokkaidō külmarekord on aga koguni −41 °C). Suved on Hokkaidōl pehmed, õhutemperatuur kõigub 20 °C ümber. Jaapani lõunaosa saartel, näiteks Okinawal on suved kuumad, enamasti üle 30 °C, ja ka talvel ei lange temperatuur tavaliselt alla 15 °C. Tokyos on suved niisked ja palavad (temperatuur tõuseb 30 kraadini), talved selged ja mitte väga külmad (üldiselt ei lange talvine õhutemperatuur alla 5 °C).
Jaapan on sademeterohke maa. Eriti palju sajab suvise vihmaperioodi ajal. Okinawal, saarestiku lõunaosas, algab vihmaperiood juba mai alguses, jõudes Hokkaidōle umbes juuli lõpuks. Suuremal osal Honshū saarest algab vihmaperiood enne juuni keskpaika ning kestab umbes kuus nädalat.
Lisaks asub Jaapan Vaiksel ookeanil sündivate troopiliste tormide – taifuunide – teel. Hilissuvel ja varasügisel Jaapanit tabavad taifuunid põhjustavad üleujutusi ja maalihkeid ning hävitavad viljasaake ja purustavad maju.
Lõuna-Koreas on niiske mandriline niiske lähistroopiline kliima, mida mõjutavad mussoonid. Suvel on lühike vihmahooaeg nimega jangma, mis algab juuni lõpus ja kestab juuli lõpuni. Talvel langeb temperatuur enamjaolt -7...-1 °C-ni, kuid olla võib ka palju külmem. Tavaline augustikuu temperatuur on +22...+30 °C.
Kogu riik peale äärmise põhjaosa asub mussoonipiirkonnas. Olenevalt pinnamoest on mussoonide mõju erinev.
Suurem osa riigist on väga sademeterikas, kusjuures sajab peaaegu ainult suvel.
Arakani osariigis ja Tanintharyi piirkonnas sajab aastas kuni 5000 millimeetrit. Irrawaddy deltas sajab 1500 kuni 2500 millimeetrit ning idapoolsetel mägismaadel ja riigi põhjaosas 1000 kuni 2000 millimeetri aastas. Kuivadel aladel Irrawaddy oru keskosas on aastane sademetehulk alla 1000 millimeetri.
Myanmaris on kolm aastaaega:
- vihmaaeg mai lõpust oktoobri keskpaigani
- jahe aastaaeg novembri lõpust märtsi lõpuni
- kuum aastaaeg aprillist või maist oktoobri või novembrini
Ekvaatori läheduse tõttu valitseb Indoneesias ekvatoriaalne kliima. Aasta keskmine õhutemperatuur on rannikupiirkondades 28 °C, sisemaal 23...26 °C [59] ning mägedes kõrgemal kui 1500 m 15...17 °C[11]. Suhteline õhuniiskus on küllalt kõrge, olles enamasti vahemikus 70...90%. Piirkonniti suuresti varieeruvat sademete hulka mõjutavad eelkõige mussoonid. Kõige rohkem esineb sademeid riigi lääne- ja põhjaosas. Kõige niiskemad Indoneesia piirkonnad asuvad Sumatra lääneosas, Jaaval, Balil, Kalimantanil, Sulawesil ja Uus-Guinea saarel.[60] Sademeid esineb aastaringselt rohkesti, madalikel on aasta keskmine sademete hulk 2000–3000 mm, tuulepealsetel mäenõlvadel aga üle 4000 mm. Väikestel Sunda saartel ja Jaava idaosas on Austraaliast tulevate mussoonide tõttu talvel (juunist septembrini) kuivaperiood, keskmine sademete hulk aastas on seal vahemikus 800–1500 mm.[11] Tugevate tuulte ja rohkete sademete hulgaga taifuune esineb saartel septembrist detsembrini. Siiski pole kõik taifuunid väga tugevad ning mõnel aastal esineb tormihooajal vaid üksikuid taifuune.[59]
Kuigi Armeenia paikneb subtroopikas, on kliima suurte kõrgusvahede ja pinnamoe liigestatuse tõttu eri paigus väga erinev. Merede lähedus on tasakaalustav, kuid ümbruse kõrgmäestikud kutsuvad esile suuri kõikumisi. Kaukasuse kõrged tipud takistavad külma õhu juurdepääsu põhjast.
Armeenia kliima on orgudes ja madalikel tugevalt kontinentaalne. Suved on kuivad ja päikselised ning kestavad juunist septembri keskpaigani. Õhutemperatuur kõigub 22–36 °C vahel. Madal õhuniiskus leevendab siiski kõrge temperatuuri mõju. Õhtuti puhub mägedest alla jahe tuul, mis toob palavusele leevendust. Kevaded on lühikesed, sügised seevastu pikad. Armeenia sügis on tuntud puude ereda ja kireva lehestiku poolest. Talved on suhteliselt külmad ja ohtra lumega, õhutemperatuur jääb −10 ja −5 °C vahele. Talispordihuvilised naudivad suusatamist Tsakhkadzori mägedes, milleni on Jerevanist poole tunni tee.
Mägedes on kliima jahedam, Iraani piiri ääres subtrooopiline ja väga kuiv.
Suurem osa Aserbaidžaanist asub lähistroopikas. Kliimaerinevused maa eri osade vahel ulatuvad valdavast kuivast lähistroopikast (ja niiskest lähistroopikast Lənkərani madalikul) tundrale iseloomuliku kliimani Suur-Kaukasuse kõrgematel aladel (kõrgusvööndilisus). Juulis on madalikel 26° С ja mägialadel 5° С. Jaanuaris vastavalt 3° C ja –10° C. Suvi on kuiv. Kura-Araksi madalikul sajab 200–300 mm (Bakuus alla 200 mm), Suur-Kaukasuse eelmäestikes 300–900 mm, mägialadel 900–1400 mm ja Lənkərani madalikul 1700 mm sademeid aastas.
Bahreinil on ariidne kliima. Eristatakse kahte aastaaega: kõrgete temperatuuridega suve ja mahedat talve. Aasta keskmine kõrgeim õhutemperatuur on 30,1 °C ja keskmine madalaim õhutemperatuur 23,1 °C.
Suvine keskmine õhutemperatuur ulatub 38 °C, sageli ületab suvel õhusoojus 40 °C piiri. Juunis ja juulis tekitavad Saudi Araabiast ja Iraagist puhuvad edela- ja loodetuuled saartel tolmu- ja liivatorme.
Talv kestab novembrist märtsini ja õhutemperatuur on siis mõõdukas, jäädes vahemikku 10–25 °C. Sel perioodil domineerivad kagutuuled, mis toovad saarte kohale niisket õhku ja võivad tõsta õhuniiskuse taset isegi üle 90%.
Bahreinil on vähe sademeid, keskmine aastane sademete hulk on 72 mm ja sajupäevi on aastas keskmiselt kokku 9,9. Sajab tavaliselt ainult talvel.
Kliima varieerub regiooniti. Iraagi põhjaosas on lähistroopika vahemereline kliima, ülejäänud riigis troopiline kliima. Troopikas on talved pehmed või jahedad, suved on kuivad, kuumad ja pilvitud. Põhjaosa mägipiirkondades on külmad talved, mõnikord sajab palju lund, mis võib sulamisel põhjustada üleujutusi.
Kliima on vahemereline – mahedate, niiskete talvede (10–13 °C) ja palavate, kuivade suvedega (26–29 °C).
KLIIMA
Põhja-Aasia
Verhojanski kliimadiagramm
Põhja-Aasias on enamasti 3 loodusvööndit: parasvöötme okasmets, kõrgvööndilisus ning tundra. Kuna enamasti valitseb Põhja-Aasias parasvöötme kliima, on seal jahe ja niiske suvi ning külm talv. Temperatuurid on enamasti alla 0kraadi, v.a. soojematel suvekuudel.
Kesk-Aasia
Almaty kliimadiagramm
Kesk-Aasia paikneb kõrbevööndis. Sealne õhk on väga kuiv, taevas pilvitu ning sademeid langeb harva.
Lõuna-Aasia
New Delhi, India
Lõuna-Aasias asub valdavalt lähistroopilise ja lähisekvatoriaalse kliimaga alal. Lähisekvatoriaalse kliimaga aladele on iseloomulik kuum ja kuiv talv ning kuum ja niiske suvi. Lähistroopilise kliimaga aladele on iseloomulik aasta läbi kuiv õhk, talvel temperatuurid madalamad ning suvel kõrgemad.
Duarsi tasandik asub lähistroopikas. Piirkond on väga sademeterohke (aasta keskmine sademete hulk on 500...760 mm aastas) ning kuum ja niiske.
Duarsi tasandik asub lähistroopikas. Piirkond on väga sademeterohke (aasta keskmine sademete hulk on 500...760 mm aastas) ning kuum ja niiske.
Ida-Aasia
Ida-Aasia asub valdavalt lähistroopilise ja parasvöötme kliimaga aladel. Lähistroopilise kliimaga aladel on aasta läbi kuiv õhk, talvel on temperatuurid jahedamad ja suvel soojemad. Parasvöötme kliimaga aladel on eraldatavad 4 aastaaega.
Kagu-Aasia
Malaisia
Kagu-Aasia asub lähisekvatoriaalses ja ekvatoriaalsess kliimavöötmes. Lähisekvatoriaalses kliimavöötmes on kuiv ja kuum talv ning niiske ja kuum suvi. Ekvatoriaalses kliimavöötmes on väga väikese amplituudiga kõrged temperatuurid ning seal on suur sademete hulk.
Lääne-Aasia
Lääne-Aasia asub troopilise ja lähistroopilise kliima aladel. Lähistroopilise kliimaga aladel on aasta läbi kuiv õhk, talvel jahedam ning suvel soojem. Troopilise kliimaga aladel on Kõrged temperatuurid ja väga väike sademete hulk.