Sügis on vinge aeg. Kõige rohkem põnevust pakuvad muidugi varahommikused hirvepullide möirged sügaval metsas. Tahaks ikka looma ennast ka näha! Kui hirved laulavad lähen poolest ööst kottpimedas metsaserva ja kuulan millisest suunast hääled tulevad. Tihti laulab 2-3 hirve samas metsatukas, mõni veel kuskil kaugemalgi. Asun hiirvaikselt häälte suunas hiilima. Vahepeal on lagendikel hämaraks läinud aga metsa all on ikka üsna pime. Pullid annavad aeg-ajalt jõrisedes märku oma asukohtadest. Hiilin ikka lähemale, et loom nägemisulatusse saada. Kui päike on tõusnud siis jõuab metsagi pildistamiseks väheke valgust. Soodsa ilmaga õnnestub võsa ja puude varjus pullile väga lähedale saada. Mõnikord isegi nii lähedale, et loom ei mahu oma sarvedega enam kaadrisse ära. Kui tihe mets on loomani jõudmiseks abiks siis pildi saamiseks mitte. Väga raske on leida puhast kohta, kus mõni oks või puutüvi minu ja looma vahele ei jääks. Aga eks sellises keskkonnas nad elavadki. Ilusat sügist!
September 2014, Saaremaa