Eesti mehe keskmine eluiga on endiselt liiga madal – eelmisel aastal oli see 71,1 aastat. Meeste tervisele saavad enim saatuslikuks vereringehäired, kasvajad ja vigastused. Viimastest ligi pooled on omakorda seotud alkoholiga.
Seejuures naised elasid eelmisel aastal täpselt kümme aastat kauem ehk 81,1 aastat. «Mehed ja naised ei ole nii erinevad, et nende keskmine eluiga peaks nii suuresti erinema,» rõhutas Taavi Rõivas eelmisel nädalal Eesti Tervise Fondi eestvõtmisel peetud konverentsil «Mehe tervis 2013». Meeste tervisele saavad enim saatuslikuks vereringehäired, kasvajad ja vigastused. Viimastest omakorda ligi pooled on seotud alkoholiga.
Eesti Tervise Fondi juhataja, Nõmme kliiniku perearst Eero Merilind lausub, et meie meeste tervisenäitajad on läinud paremaks, kuid arenguruumi on veel küllaga. «Suurim probleem on see, et mehed loodavad liialt tervistkahjustava käitumise tagajärgede likvideerimisele – küll arst või keegi teine terveks teeb. Sellist suhtumist ei saa õigustada, sest iga haigus jätab oma jälje. Tahan panna inimestele südamele, et eluviisid, harjumused, toitumine ja liikumine on äärmiselt tähtsad ning mõnikord olulisemadki kui tabletid või keeruline operatsioon. Inimese tervis on tema isiklik ressurss ja see on tema kõige suurem vara. Seda tuleb hoida ja hinnata läbi terve elu.»
Riina Raudne, Terve Eesti Sihtasutuse looja ja nõukogu liige, uuris Ameerikas Johns Hopkins Bloomberg School of Public Health’is, Baltimore’is doktorikraadi kaitsmiseks, miks Eesti mehed joovad. Selgus kurb tõsiasi: nad ei oska teadvustada joomise või joomata jätmise põhjusi tervise seisukohast. «Et end lõdvestada, stressi maandada ja tõde rääkida, ilma et suhe kannataks, vajavad mehed tuge alkoholist,» selgus uurimusest.
Sestap pole ime, et 43% Eesti meestest peab normaalseks napsutada nädalas paar korda.
Mehed ise suurendavad infarktiriski
Ületades alkoholipruukimise riskipiire, suureneb tunduvalt mitmete südame- ja veresoonkonnahaiguste oht. «Tromb on meeste äkksurma sagedaim põhjus, selle teke südame koronaararteris põhjustab südameinfarkti ja ajuarteris ajuinfarkti.
Trombid tekivad nendes arterites, mis on eelnevalt kahjustatud halva kolesterooli, kõrge vererõhu, suitsetamise, alkoholi kuritarvitamise ja stressi toimel,» nentis konverentsil Põhja-Eesti regionaalhaigla kardioloogiakeskuse teadusjuht professor Margus Viigimaa.
Tema sõnul võib ka väike tromb tekitada suure kahju, kuigi seda on võimalik ennetada, sest kõik eelnimetatud põhjused on inimese enda valik. «Kahjuks ei suuda paljud neist halbadest harjumustest loobuda enne, kui tõsine tagajärg on käes,» ütleb Viigimaa.
Samuti ähvardab mehi aina suurem trombi tekkimise oht, kuna nad ei võta arsti määratud retseptiravimeid. «Ajaloos, kui mehe roll oli käia jahil ja toit lauale tuua, oli vere kiire hüübimine kasulik. Nüüd on aga nii, et kel veri kiiremini hüübib, on sagedamini ohustatud ajuinsultidest ja infarktidest,» lausus Viigimaa.
Selle vältimiseks üritatakse kasutada ravimeid, kuid uuringud näitavad, et mehed kipuvad retseptiravimid võtmata jätma. See suurendab aga veelgi infarktiohtu.
Janek Mäggi: puhkus tapab!
«Kui Eesti mehel lõpeb puhkus, tahab ta lõpuks väga puhata,» rääkis kommunikatsioonibüroo Powerhouse juhataja ja konsultant Janek Mäggi konverentsil «Mehe tervis 2013», et meie mehed tapabki puhkus.
«Eesti mees teeb kodus remonti, kuigi selleks raha pole. Eesti mees karjatab lapsi, mis pole tema jaoks mingilgi määral kvaliteetaeg. Eesti mees teeb haltuurat, sest puhkus on tema teine töökoht. Eesti mees sõidab Egiptusesse ja joob seal seitse päeva järjest ning see võib omakorda kaasa tuua vigastused. Siis tuleb ta tagasi ja tahab väga puhata. Või siis hoopis põeb puhkusestressi, sest raha puhkamiseks pole,» loetles ta seda, mis mehes stressi tekitab.
Seevastu just töö on Mäggi arvates see, mis võib mehe päästa. Sest töö on tema sõnul ainus, mida keegi ei saa mehelt võtta. «Naine võib ära minna, lapsed lähevad niikuinii. Sõbrad võivad hüljata ja teadmised ununeda. Ainus, mis mehe tõeliselt õnneliku ja tervena hoiab, on eluaegne karjäär – kuni viimase hingetõmbeni,» lausus ta.
Mäggi on veendunud, et see lahendaks ka päevakajalise mure ehk alkoholi liigpruukimise probleemi. «Kui mees teeb poole rohkem tööd, joob ta ka poole vähem.»
Karl Madis: Eesti mehed on pideva ülekoormuse all
«Põhiline häda on magamatus ja režiimi puudumine. Üleväsimus sunnib tarbima lõõgastavaid ja und soodustavaid aineid,» tõdeb laulja Karl Madis (53), et samad hädad kimbutavad teda ennastki.
Samuti on Madise arvates mehed pideva ülekoormuse all ja seda juba aastakümneid: «Palgad on väikesed, kuid lapsed tuleb üles kasvatada. Tööd tuleb teha siis, kui tööd on, sest kunagi ei tea, kauaks seda on.»
Sellegipoolest soovitab ta meestel leida aega, et vahel ka arsti juurest läbi põigata.
Üllar Saaremäe: laiskus on meie meeste suurim vaenlane
«Ma olen lugenud, et mehi kimbutavad rasvane toit, suitsetamine, alkohol ja vähene liikumine. Eks ta tõsi on, seda ei saa eitada,» lausub näitleja ja lavastaja Üllar Saaremäe (43) ja tunnistab, et ta isegi liigub palju vähem kui paarikümne aasta eest.
«Kõige veidram asi, mis ma enda jaoks sel kevadel avastasin, on kõndimas käimine. «Hamleti» etendus oli tulemas ja kõik need värsid tuli pähe õppida. Mõtlesin, et mis ma toas ikka edasi-tagasi keerutan, panin tossud jalga ja läksin kõndima,» meenutab Saaremäe.
Kui ta oli esimese vaatusega ühele poole saanud, oli 6–7 kilomeetrit selja taga. Ja paari kuuga õnnestus tal kaotada umbes kuus kilo. «Ma olin tõeliselt üllatunud, et vaat, milleks ma veel võimeline olen!»
Tõsi, praegu on Saaremäe kõndimisse pausi teinud, sest «Hamlet» on peas ja ilm pole ka enam nii ilus. Aga ta teab, et peab midagi enda liigutamise kohalt ette võtma. «Arvatakse küll, et näitleja elukutse on väga liikuv, kuid hoopis vastupidi,» nendib Saaremäe, et on kõndides teksti päheõppimist soovitanud ka kõigile kolleegidele. Rakvere teatris on aga populaarne pigem jooksmine.
Saaremäe ütleb, et ta pole õige mees soovitama, et ärge suitsetage, sest on ise viimased paar-kolm aastat küll vaid piibumees, kuid tubakas on tubakas. «Soovitada võiks vast vähem napsu võtta, kuid siis ei tohiks muutuda ka mõttetuks anonüümsete alkohoolikute gildi meheks. Ma ise üritan ka kõigist neist soovitustest kinni pidada, kuid lihtne see pole. Laiskus on meie meeste suurim vaenlane,» teab näitleja omast käest.
Venno Loosaar: võtmesõnaks on mõõdukus
«Alkoholi liigtarbimine ja suitsetamine teevad meeste tervisele karuteene, seda enam, et nende kahjulikud mõjud ei ilmne mitte kahe-kolme päeva, vaid alles aastate pärast. Inimene, ja eriti mees, ei mõtle nii pika aja peale ette,» märgib näitleja ja pillimees Venno Loosaar (44).
«Lisaks ei kipu mehed, sealhulgas ka mina, eriti arstlikku kontrolli. See tundub tüütu ja aeganõudev,» tunnistab ta.
Kolmas meeste tervise kurja juur on Loosaare arvates liikumine. Ühtviisi kehvasti on nii neil, kes liiguvad vähe, kui ka neil, kes spordiga üle pingutavad. «Suitsetada ei tohiks üldse, aga kui alkoholi tarbida ja liikuda, siis ikka mõõdukalt,» arvab ta, et tegelikult ei oska mehed ka töötegemisega piiri pidada.
Loosaar on enda sõnul laisavõitu. «Aga mul vähemalt vasardab kuklas kogu aeg mõte, et kohe hakkan,» kinnitab ta.
Teisalt ütleb, et selline «küll jõuab» mentaliteet on inimlik, kuid ohtlik: «Ühel hetkel võtab tervis ise aja maha.»
Valdo Randpere: mehed stressavad ja võistlevad liiga palju
„Eks ikka on vaja ilusamat kodu ja autot kui naabril, või siis kõrgemat edetabeli kohta rikaste nimekirjas," algavad poliitiku ja ärimehe Valdo Randpere (55) arvates algavad Eesti meeste tervisemured stressamisest ja omavahel võistlemisest. Selle kõrval unustatakse aga ära tervislik toit, sport ja lõõgastumine. „Lõdvaks lastakse ennast alkoholi abil ja kui see muutub liiga sagedaseks, on alkoholil ka oma osa tervisehädade tekkes," nendib ta.
Kõigi nende rabelevate meeste naistel soovitab Randpere aga meest vahel tunnustava sõnaga toetada ning talle meelde tuletada, et olete eluga rahul.
Randpere ei salga, et on ka ise osaliselt samade probleemide küüsis. „Siiski olen eriti viimastel aastatel hakanud pisut tõsisemalt suhtuma oma tervisesse ning käinud kord aastas meditsiinilises kontrollis," tunnistab ta. Ka on tegelenud ta tõsiselt oma kehakaalu vähendamisega.
Mehed ongi üks alamrass ja kärvavad kiiremini kui naised. LOL
Vanas-Kreekas oli selline väljend: 'Kes sureb noorelt seda armastavad jumalad', ehk siis mehi armastatakse ülevalpool rohkem.