Identiteedivarguse vältimine

Just nagu korteri- ja murdvargad, kasutavad ka küberkurjategijad eri viise isikliku teabe ja raha varastamiseks. Te ei anna ju vargale oma maja võtit. Samuti peate end kaitsma veebipettuste ja identiteedivarguse eest. Vaadake kurjategijate kasutatavaid levinud nippe, et kaitsta end veebipettuste ja identiteedivarguse eest. Siin on mõned lihtsad nõuanded.

Ärge vastake kahtlasele meilile, kiirsõnumile ega veebilehele, kus küsitakse teie isiklikku või finantsteavet

Olge alati ettevaatlik sõnumite ja saitide osas, kus küsitakse teie isiklikku teavet, või sõnumite osas, milles teid suunatakse tundmatule veebilehele, kus küsitakse järgmist teavet.

  • Kasutajanimed
  • paroolid;
  • sotsiaalkindlustusnumbrid;
  • pangakontonumbrid;
  • PIN-koodid (isiklikud identifitseerimisnumbrid);
  • krediitkaardinumbrid;
  • teie ema neiupõlvenimi;
  • teie sünnikuupäev.

Ärge täitke ühtegi vormi ega sisselogimiskuva, millele lingitakse sellistest sõnumitest. Kui keegi kahtlane isik palub teil vormi sisestada oma isiklikku teavet, ärge hakake seda täitma. Isegi kui te nupul „Saada” ei vajuta, võidakse teie teave siiski identiteedivarastele saata, kui te andmete vormi sisestamist alustate.

Kui saate sõnumi tuttavalt, kuid teile tundub, et selle on saatnud keegi teine, võis seda teha mõni tema konto kaaperdanud küberkurjategija, kes üritab teilt raha või teavet välja meelitada – seega olge vastamisega ettevaatlik. Tavaliselt palub kurjategija kiirelt raha saata väitega, et on välisriigis hädas, või on tema telefon ära varastatud ja talle ei saa helistada. Sõnumis võidakse ka paluda klõpsata lingil, et pilti, artiklit või videot vaadata. Tegelikult suunatakse teid aga saidile, kus võidakse teie teavet varastada. Seega mõelge enne klõpsamist hoolikalt järele!

Ärge kunagi sisestage oma parooli, kui olete saidile jõudnud meilis või vestluses oleva lingi kaudu, mida te ei usalda

Isegi kui arvate, et tegemist on usaldusväärse saidiga, näiteks panga kodulehega, on parem saidile minna otse, kasutades järjehoidjat või sisestades saidi aadressi otse brauserisse.

Ärge saatke oma parooli meiliga ning ärge jagage seda teistega

Paroolid on võtmeks teie veebis olevatele kontodele ja teenustele ning nagu ka päris elus, peate ka siin olema ettevaatlik, kellele need võtmed annate. Ehtsad saidid ja teenused ei palu teil saata oma paroole meili teel, seega ärge vastake, kui mõni sait palub teil veebis oma parooli saata.

Kuna paroolid on teile väga olulised, mõelge enne hästi järele, kui neid teistega jagada otsustate – isegi sõprade ja pereliikmete puhul. Kui oma paroole jagate, on suurem risk, et keegi võib teie kontosid valesti kasutada, pääsedes juurde teabele, mida te ei soovi neile näidata, või kasutades kontot viisil, mida te taunite. Näiteks kui jagate kellegagi oma e-posti aadressi parooli, võib see inimene lugeda teie isiklikke meile, üritada teie meilikontoga juurde pääseda teistele võrguteenustele, mida kasutate (nt panga- või suhtlusvõrgustiku saidid), või kasutada teie kontot teiena esinemiseks. Kui ka kellegagi oma parooli jagate, peate olema kindel, et nad seda turvalisena hoiavad. Võib juhtuda, et nad jagavad seda teadlikult või kogemata.

Olge tähelepanelik, kui teil palutakse võrgus sisse logida

Kontrollige veebisaidi ühenduse kohta antavaid signaale.

Esmalt vaadake brauseri aadressiribalt, kas URL paistab olevat tõeline. Peate ka kontrollima, kas veebiaadress algab kombinatsiooniga https:// – see näitab, et teie ühendus veebisaidiga on krüpteeritud ja seda on raskem jälgida ning mõjutada. Osa brausereid lisab aadressiribale kombinatsiooni https:// kõrvale ka tabalukuikooni, mis annab selgemalt märku, et ühendus on krüpteeritud ja teie ühendus on turvalisem.

Kahtlastest meilidest ja pettustest teavitamine

Seda võimaldab teha enamik meiliteenuse pakkujatest, sh Gmail. Kahtlasest Gmaili sõnumist teavitamisel blokeeritakse selle kasutaja võimalused teile veel meile saata ja meie väärkasutusega tegelev tiim saab sarnased rünnakud peatada.